Helgehall kui eestluse olemus

Saatkonnahoone sisearhitekti Kätlin Ölluki pilgu läbi on elegantse saatkonnahoone interjöör kui peene halli udulooriga kaetud esinduslik ruum, kus kohtuvad sõbralikud kultuurid ning aupaklik suhtumine partneritesse. Eestimaine helge soe hall suhestub toretsevate laemaalingute ning salongilike detailidega. Lugupidavat suhtumist väljendavad lihtsad materjalid, mille loomulik ilu on meisterlike oskustega vormistatud.

Läbivalt on hoones kasutusel helehall põhitoon, mille kasutust tõlgendab sisearhitekt  nii: “Helgehall on mõtisklus Eestimaa looduse delikaatsest ilust ning soov elustada see meile nii iseloomulik hall toon oma soojuse ja helgusega, näidates läbi ruumikogemuse selle teist, veel kaunimat ja sügavamat palet. Hallil värvil on väga sümboolne ja tähenduslik osa Eesti looduse ja kultuuri paletist, olles hapralt lihtne ja tagasihoidlik oma esteetikas ning seostudes sageli rahulikkuse ja tasakaaluga. Selle värvi maagia paitab meid mitmel inspireerival moel, kohtudes temaga igas aastaajas ja hetkes. Kuumal suvepäeval tolmusel kraavipervel, hilissügisel härmatisega kaetud maastikul või vaikusest lämmatavas hommikuses udus.”

Kreemikashall toon on eri varjundeis kasutusel suursaatkonnahoones pea kõikjal.

Vihjed Eesti loodusvaradele

Kui ühes hoones saavad kokku Eestimaad iseloomustavad materjalid, ei puudu sealt lisaks puidule meie rahvuskivi - paekivi.  Aukartustäratava vanusega mineraalil on arhitektuuris kindel koht, tehes tugevuse ja kestlikkusega silmad ette paljudele teistele materjalidele.

Eesti rahvuskivi, paekivi leiad saatkonnahoones kasutust nii seinaplaatidena kui istumiskohtadena.

Kultuurkihtidena ajaloona talletunud inimese oskused ja väljenduslaad saavad hoone renoveerimisel uue mõõtme. Berliini saatkonnahoone värskendamisel oligi lähtetingimuseks mitte varjutada olnut ega püüda ajalugu peita. Tõepoolest, kasutades traditsioonilisi materjale kaasaegses vormis, võib uuest kihist kujuneda ajalugu päeva kätte tõstev tulemus.

Põllulillelise mustrina palistab seinu lubimarmorinoga teostatud viimistlus.

Põllulilleline marmorino viimistlus

Täpsemaks minnes ühendati seintel lubjakivi ning põllulillede sümboolika. Tulemuseks saadi negatiivmustrina stukkdekoori meenutav taimede siluetiga helgehall lubimarmorino viimistlus.

Põllulille mustri jaoks korjati nii  päristaimi, kasutusel läksid ka kunsttaimed.


Helgehalli põhitooniga põllulillede motiivid jooksevad erinevatel seintel, moodustades tagasihoidliku ent meeldejääva mustripildi  heinamaast. Justkui lapsepõlve mälestused õitega palistatud liigirikastest aasadest või tuule käes värelevatest pehmetest kõrrelistest. Ka saalide vaipade sisse kooti põllulillede mustrit. 

Paekivist postamendid ning lubimarmorino viimistlusega sein saatkonna fuajees.

Kanepibetoonist abilauad

Kanepit kui pika kasutusajalooga materjali kasutati siin sisustuse loomisel. Keldrikorrusel asuvasse privaatsesse sauna eesruumi valmisid ainueksemplaridena kanepibetoonist abilauad, mille põhikoostises leidub lisaks kanepile ka lupja ning põlevkivituhka. Vastupidavuse tagamiseks on lauaplaadid viimistletud hüdrotsemendiga.  Laudade külgedel eksponeeritakse kanepibetooni loomulikku esteetikat. Küljed on vahatatud loodusliku mööblivahaga.

Sauna sisustamisel on lisaks kanepibetoonist elementidele kasutusel teisigi ökoloogilisi materjale.

Kanepibetoonist laudade ökoloogiline jalajälg

Enne 1930ndaid kasvatati maailmas kanepit laialdaselt. Kanepikasvatusele sai hukatuseks narkootilise toime avastamine, mistõttu keelati kanepi kasvatamine kõikides lääne ühiskondades. Kanepikasvatus sai taas hoo sisse, kui aretati välja sordid, mis sisaldaksid võimalikult vähe psühhoaktiivseid komponente. Sellist kanepit kasvatakse nüüd tööstusliku kanepi nime all.

Tänasel päeval, mil kõrge süsinikujalajälg on asunud kiires tempos kliimat mõjutama, leiab kanepibetoon ehk hempcrete kui süsinikusiduja taas tähelepanu ja kasutust. Kanepibetoon nimelt on süsinikunegatiivne materjal. Kas teadsid, et 1 ha kanepit seob kasvu ajal 4 korda rohkem CO₂  kui puit?

Hiljuti valmis Eesti Maaülikoolis kursusetöö, mille eesmärgiks oli hinnata Krohwini stuudios valminud kanepibetoonlaudade ökoloogilist jalajälge. Üllatuma ei pidanud keegi, saime ainult kinnitust, et selliste sisustustoodete ökoloogiline jalajälg on negatiivne (st kanepi kasvueal seotakse rohkem CO₂  kui toote valmistamisprotsessis eraldub). Konkreetsete laudade jalajäljeks on arvutuste kohaselt -1,07 kgCO₂ekv.  Rõõm, et avalikes ruumides aina tihedamini süsinikunegatiivsed tooted sisustuselementidena oma koha leiavad.

Madal ökoloogiline jalajälg on kanepibetoonist laudade oluliseks omaduseks.

Kanepibetooni potentsiaal ruumiloomes

Esimesed sammud süsinikunegatiivse materjali - kanepibetooni - kasutamisel ruumiloomes on  tehtud.  Kanepi ja lubja kasutus mööbli valmistamisel pole pelgalt esteetika küsimus. See on märk mõtteviisi muutusest. Soovides liikuda kestlikuma tarbimise suunas, saavad avalik sektor ning uued ühiskondlikud hooned olla suunanäitajateks. Eeskuju läbi luuakse usaldus materjali kasutuse vastu ning edendatakse rohelise mõtteviisi juurdumist.

Disainelementideks vormitud kanepibetoon näitab materjali loomulikku esteetikat ning reljeefsust. Hea meel on tõdeda, et järjest julgemalt valivad sisearhitektid looduslikke ehitus- ja viimistlusmaterjale, eeldades meistritelt kaasaegset stiilitunnetust ning oma aega sobituvat vormi. 

Paljud ökoloogilised materjalid, sh hempcrete on ruumiloomes praegusel ajal veel alakasutatud. Hempcrete'i kui materjali presenteerimine erinevail viisil eeskätt avalikes kohtades tõstab keskkonnateadlikkust, julgustades muutma tarbimismustreid.

Looduslikele materjalidele on võimalik lõputult uusi väljundeid ning vorme luua,  andes nõnda ruumile kaasaegse ja huvipakkuva üldmulje.

Berliini saatkonnahoone renoveerimisele käe külgepanek oli  Eesti meistritele südameasjaks. Pühendumist ja lugupidavat suhtumist ning üksteisega arvestamist oli siin tunda küll ja veel. Täname ladusa koostöö eest Eesti Välisministeeriumit,  Ruut Ehitust ning Aerise meeskonda.




Sisearhitektuur: Aeris Interiors (Kätlin Ölluk, Kaia Jõks)
Ehitus: Ruut Ehitus

SEINAD:
Toonitud lubimarmorino ja lubipahtli segu,  rustikaalne tekstuur koos põllulillede motiiviga
Lubimarmorino ja lubipahtel: Saviukumaja
Viimistlus: Krohwin

KANEPIBETOONIST LAUAD:
Idee: Aeris Interiors
Teostus: Krohwin



Fotod: Tõnu Tunnel