Kiriku ehitusaastaks on märgitud 1786, ent hoone ehitati ümber õigeusu kirikule sobivaks perioodil 1857-1862. Hoonet laiendati, kellatornile lisati väike sibulkuppel ja muudeti ka interjööri. Uuendustöid on kirikus teostatud üpris tihti. Hilisemad neist viidi läbi 2012. aastal, mil paigaldati vaskplekist katusekate ja kullati tipurist; 2013. aastal, mil restaureeriti värav ja aknad ning 2014. aastal, mil pikihoone katus sai uue vaskpleki koos sademeveesüsteemi ja piksekaitsmega. 

2023. aasta suvel jõudis restaureerimise järg kiriku sisemusse. Kiriku interjööri seisukord polnud kiiduväärt. Laest allapudisev krohv ning kobrutavad seinad olid põhjuseks, miks uuendusega enam oodata ei kannatanud.

Restaureerimine tõi seintele tagasi tahveldused

Sel suvel ettevõetud kiriku interjööri värskenduse käigus said veekahjustustest tingitud krohvivabad tsoonid lagedes uue lubikrohvi kihi. Kirikusaali lagi värviti üle õrnsinise lubivärviga. Osaliselt said helesinise viimistluse ka peegelvõlvidest allapoole ulatuvad seinapinnad. Madalamatel seinaosadel taastati originaalsed seinatahveldused. Kiviplaate jäljendavad tahveldused teostati erinevate värvitoonidega. Nendevahelised triibud  marmoreeriti graniitkivi meenutavateks pindadeks. Triipude ja värvide kombineerimine  loob  visuaalse efekti: erinevat värvi seinapinnad paistavad justkui eri tasapindadel asetsevat. Tekib näiline ruumilisus, mis muudab  kogu interjööri väärikaks ja väljapeetuks. Osaliselt jäeti nähtavale värviuuringute ajal tehtud sondaažid, mis annavad tunnistust viimistlusmaterjalide ja värvide kihistustest luteri ja õigeusu kiriku ajast.

Viimase vormistusena teostati pritsmarmoreering

Kiriku sisemuse uuendamise perioodil oli kirik turistidele ja uudistajatele avatud. Kui märgade krohvitöödega püüti võimalikult kiiresti ühele poole saada, siis pritsmarmoreeringu teostamiseks pandi kätte valged kindad ja selleks tööks võeti aeg maha. Viimane vormistus määrab üldilme ja on igal sammul nähtav. Tõepoolest, ka meistri enda eelhäälestus sakraalhoone uuendamiseks on üks osa tööst. Lisaks käelisele professionaalsusele tuleb siin mängu tunnetus ja meeleolu. Pühalike hoonete restaureerimine on alati midagi rohkemat kui pelgalt krohvimine ja värvimine. Põhjalik ettevalmistus tööde teostamiseks loob ladusama töökäigu ja annab teadliku tulemuse. Kiriku sisetööde läbiviimine sai teoks koguduse preestri Viktor Ivaski aktiivsel suhtlemisel erinevate osapooltega.

Loe Kihnu kiriku restaureerimisest pikemalt Pärnu Postimehe artiklist Kihnu kiriku lühtrid pakiti kilesse.

Sisekujunduse põhiprojekt: OÜ Mõisaprojekt (arhitektid Nele Rohtla, Karmen Riigov)
Siseviimistlus: Krohwin (muinsuskaitse tegevusluba nr VS 875/2016)
Lubikrohv ja lubivärvid: Saviukumaja