Sileda stuccoga kaetud ahju vastas on mõnus selga soojendada.

Millega viimistleda küttekoldeid?

Küttekollete viimistlemise võtmesõnaks on pinnatemperatuuri suur kõikumine. Ahju, pliidi, kamina või soemüüri viimistlusmaterjal peab vastu pidama kõrgele kuumusele ning olema päriselt ka looduslik. Sobivad nii savikrohvid, lubikrohvid kui ka peenemateralised savi-lubja materjalid nagu grasello, stucco, marmorino, pahtel, tadelakt.

Mustjashalli tadelaktiga kaetud kamin mõjub kodu ehtena.

Miks eelistada looduslikku viimistlust?

Küttekolded ehitatakse põhiliselt tellistest, savipottidest, plokkidest või moodulitest ehk küttekolle laotakse kokku paljudest osadest. Erinevad osad seotakse omavahel kokku mörtide-segudega. Kui küttekolde ehitamisel kasutatud materjalid paisuvad ja kahanevad erineva kiiruse ja mahuga, tekivad materjalide liitumispunktides praod.

Tavaviimistluse puhul välditakse pragude teket peamiselt painduvate liimjate viimistlusmaterjalide kasutusega. Küttekolle kaetakse kummise materjaliga, mis ahju paisudes kaasa venib. Sellise lahenduse puhul tasub valvas olla ja pöörata tähelepanu viimistlusmaterjali kuumenedes sealt eralduvatele aurudele. Teada on, et erinevad kunstlikud materjalid võivad hästi venivusele kaasa aidata, ent küttekolde kuumenedes eritavad nad mürgiseid aurusid, mille mõju tervisele pole koheselt märgata, ent see on pikaaegselt negatiivne. See on ka peamine põhjus, miks looduslike viimistlusmaterjalide kasuks otsustamine end kuhjaga tasa teenib. Lubi- ja savimaterjalid on 100% looduslikud, ei sisalda lenduvaid orgaanilisi ühendeid ega sünteetilisi säilitusaineid ning on lõhnavabad. Muidugi on looduslik viimistlus ka esteetiline ja stiilne.

Lubikrohviga triibuliseks viimistletud kamin.

Milline on küttekolletele sobilik viimistluslahendus?

Viimistluslahendusi on loomulikult rohkem kui ühe käe sõrmedel üles lugeda jõuab. Esmalt tuleks selgeks teha taustainfo. Kas küttekolle on uus või vana? Kas küttekoldest võiks saada kodu süda või peaks ta sulanduma interjööriga kokku, jäädes pigem märkamatuks? Kas sama viimistlusmaterjaliga on plaanis katta ka muud küttekolde ümber olevad pinnad?

Vana ahi sai uue välimuse halli lubistuccoga.


Struktuursete pindade puhul eelistatakse enamasti savi- ja lubikrohve. Siledama pinnaviimistluse saavutamiseks võetakse kasutusele stucco, marmorino või tadelakt. Kõige siledam pinnaviimistlus saavutatakse graselloga. Lihtsaim ja ka kiireim viis küttekolde värskendamiseks on aga see savi- või lubivärviga üle pintseldada.

Tumesinise lubimarmorinoga viimistletud uus kamin.

Küttekolle välimus võib olla arhailisest krobelisest kuni peenelt läikiva ja sileda pinnani välja ehk viimistluslahendus sõltub eeskätt:

1. Viimistlusmaterjalist endast - värv, stucco, grasello, marmorino, pahtel, tadelakt, erineva terasuurusega krohvid. Küttekoldele sobivad nii lubi- kui savimaterjalid.

2. Viimistlustehnikast -  jäiga või pehme hõõrutiga viimistlemine, svammiga töötlemine, kelluga triikimine, liibiga silumine, pintseldamine.  Viimistlustehnikast sõltub lõpptulemuse struktuur. Tutvu põhjalikumalt erinevate viimistlustehnikatega siin.

3. Läikeastmest - stucco, marmorino ja tadelaktiga viimistlemisel saab lõpplahendusele anda pehmelt mati, aga ka väljakutsuvalt läikiva välimuse. Läikivusele avaldab mõju ka see, kas viimistletud pind seebitatakse, vahatatakse või krunditakse üle.

Looduslike materjalidega viimistlemisel on tekstuuri- ja ka materjalivalik lai.

Halli savigraselloga kaetud uus ahi.

Graselloga saavutatakse eriti sile viimistlustulemus.

Küttekolle ise paikneb enamasti nähtavas kohas, mis annab võimaluse teda esitleda ka dekoratiivses võtmes. Dekoratiivsed on looduslikud viimistlusmaterjalid vägagi. Oleks patt jätta kasutamata võimalust moodustada ahjust skulpturaalne disainelement.

Lubikrohviga triibuliseks viimistletud kamin modernses eramus.

7 sammu küttekolde viimistlemiseks

1. Pinna puhastamine ja karestamine
Glasuurpotid ja muud libedad pinnad pole koheselt krohvimiseks sobilikud. Mida karedam on pind, seda paremini jääb looduslik viimistlus sellele püsima. Vana ahju puhul lihvi maha tahmakiht, eemalda lahtised värviosad ning karesta vana värvikiht. 

2. Kruntimine kruntainega, et vabaneda tolmust
Puhasta küttekolde pind tolmust tolmuimeja ja niiske lapiga. Pärast seda krundi pind üle, et eemaldada pinnalt ka kõige peenem tolm. Kasuta kruntimiseks teralist kruntainet.

3. Nakkekihi paigaldus
Nakkekihi paigaldusega valmistatakse tolmuvaba pind ette krohvimiseks. Sisuliselt antakse krunditud pinnale struktuur, et krohv sellele paremini kinnituks. Nakkekiht paigaldatakse plaadiliimi või muu hästinakkuva seguga. Nakkekihi võib ära jätta, kui krohvitakse samast materjalist küttekollet sama materjaliga. Nt kui savitellistest küttekolle viimistletakse savikrohviga, siis nakkekihi vajadus puudub. Savi nakkub saviga hästi.

4. Armeerimine kuumakindla armeerimisvõrguga
Kui soovid olla kindel, et küttekolde pinnakihti pragusid ei teki, armeeri kuumakindla võrguga ära kogu küttekolde pind. Võrgu võid paigaldada nii nakkekihi kui vahekihi sisse.

5. Vahekihi paigaldus savi-, lubikrohviga või pahtliga
Kui nakkekiht on kuivanud, paigalda sellele märg-märjale tehnikas lubi- või savikrohv või pahtel. Krohvi kasuks otsusta, kui pind on kõver ning vajab täitmist. Kui pind on loodis ja sirge, võid vahekihi paigaldada peeneteralise lubi- või savipahtliga.

Kui krohvitud/pahteldatud pind jääbki lõppviimistluspinnaks, hoolitse kohe ka nurkade ja servade eest. Need on kohad, mis esimesena silma jäävad.  Kuivanud krohvitud pind harjatakse üle ning krunditakse tsellulooskrundiga. Tsellulooskrunt kinnitab pinnale ka kõige pisemad krohviterad, nii ei jää krohvitud pind pudisema.

Kui krohvitud pind pole lõppviimistluspinnaks, pole tselluloosikrundi pealekandmine vajalik. Järgmise kihi viimistlust võib krohvitud pinnale paigaldada siis, kui eelnevad kihid on ära kuivanud.

6. Viimistlus -  värv, stucco, pahtel, marmorino, tadelakt või efektpind
Üldiselt paigaldatakse iga uut materjali järgnevale vähemalt kahes kihis, nii saavutad kvaliteetsema tulemuse. Stucco, pahtli, marmorino, tadelakti puhul teostatakse viimistlust märg-märjale meetodil, st äsja paigaldatud (kuivamata) kihile pannakse peale järgmine kiht. Nii on sul aega servi, nurkasid ja pindasid kauem viimistleda, sest niiske pind ei kuiva nii kiirelt kätte.

Efektpinda on võimalus saavutada mitut moodi. Üks võimalus on küttekolde pind katta krohvitriipudega. Olenevalt krohvitriipude sügavusest kasvatatakse triipe eri materjalidega. Kuivanud pind harjatakse ning krunditakse.

Kui otsustad krohvitud pinna üle värvida,  pea meeles, et värvitakse vaid kuivanud pinda. Seega oota, kuni krohvipind on kuivanud, siis saad paigaldada esimese värvikihi. Ning taaskord oota, kuni esimene värvikiht on kuivanud, seejärel saad paigaldada teise värvikihi.

7. Järelviimistlus 
Lubimaterjalide nagu stucco, marmorino, pahtli ja tadelakti puhul seebitatakse äsjaviimistletud pind üle oliiviõliseebiga. Niiskele pinnale seebilahust peale kandes reageerib seep lubjaga, tekitades vetthülgava pinnakihi. Lõppviimistlusena võib vetthülgavuse parandamiseks pinna veel ka vahatada. Arvesta seejuures, et mida rohkem seebi ja vahakihte pinnale kannad, seda läikivama tulemuse saavutad. Kasuta seebi ja vaha pealekandmiseks pintslit või pehmet nuustikut.

Lubivärvitud pind ei vajagi järelviimistlust. Kaks kihti lubivärvi on enamasti piisav esteetilise lõpptulemuse saavutamiseks.

Kui kasutad küttekolde viimistlemiseks savi baasil materjale, siis on võimalik pinnad üle käia nii krundi kui õliga. Kruntaine enamasti viimistluskihi enda tooni ei muuda. Küllaga teeb seda õli. Pärast õlitamist on pind mitme tooni võrra tumedam.

Moodulitest laotud ahi sai üleni saviviimistluse. Aluskrohv teostati savikrohviga 0-4 mm ning viimistluskihid paigaldati lumivalge savikrohviga (terasuurus 0 - 1 mm).

Valge lubistuccoga viimistletud uus ahi. Tihti eelistatakse siledat pinda krobelisele just kergesti puhastatavuse pärast.

Viimistlemisel jälgi

1.  Jälgi viimistledes krohvikihi paksust ehk kui paksu kihi krohvi küttekoldele peale kannad. Maksimaalne krohvikihi paksus tuleb sellest, millise terasuurusega krohviga on tegemist. Üldine reegel on, et maksimaalseks krohvikihi paksuseks on 3 tera paksune kiht. Kui kasutad lubikrohvi terasuurusega 0 - 1 mm, siis maksimaalne krohvikihi paksus on 3*1 = 3 mm. Sama reegel kehtib ka pahtlitele ja stuccodele. Nt stucco terasuurus on kuni 0,2 mm, st maksimaalne kihi paksus on 0,6 mm. Liiga paksud krohvi- või pahtlikihid tekitavad pinnale mahukahanedes pragusid.

2. Kas olete kuulnud ütlust: "Detailid määravad terviku?".  Selles on kindel iva sees.  Küttekolde viimistlemisel pööra rõhku niššide ja nurkade viimistlemisele. Need on kohad, mis esimesena silma jäävad. Samuti võtab nende viimistlemine kõige enam aega.

Ahju servad ning nišialad on krohvitud ümaraks.

Kumerate nurkadega kamin.

Faasidena viimistletud nurgad annavad ahjule kivise pinna mulje.

Valge savikrohviga viimistletud pinnad, nurgad ja nišid.

Silma paistavad ka küttekollete puhastuseks mõeldud tahmaluugid. Viimistledes ahju ja tahmaluugid sama materjaliga, on üldmulje ühtlasem ja terviklikum.

Ahjuga sama materjaliga viimistletud tahmaluugid ei riiva silma ning lubavad ahjul endal ruumis esile tõusta.

Lihtsaim viis küttekollete viimistlemiseks

Muidugi on kõige kiirem viis küttekolle ära värvida. Kui sinu jaoks pole murekoht, et telliste vuugikohad või glasuurpottide ruudustik küttekolde pinnast välja joonistuvad, siis haara pintsel ja võõpa oma soemüür, pliit, ahi või kamin üle.

TEE NII:

• Alusta pinna karestamisest lihvpaberiga.

• Krundi sileda pinnaga küttekolle üle teralise nakkekrundiga, et tekiks nakkuv pind. Tellistest küttekolde puhul pole nakkekihi paigaldus vajalik.

• Edasi värvi küttekolle üle vähemalt kahes kihis, kasutades värvimiseks pintslit. Enne järgmise kihi paigaldamist veendu, et eelnev värvikiht on kuiv.  Küttekolletele sobivad nii savi- kui lubivärvid.

• Kui soovid, võid kõige lõpus küttekolde pinna veel ka hooldatavuse parandamiseks üle kruntida, kasutades selleks viimistluskrunti.

Valge lubistuccoga viimistletud uus ahi.
Looduslikud materjalid annavad palju võimalusi küttekollete viimistlemiseks.  Lai valik tooni- ja struktuurinäidiseid on olemas Krohwini stuudios. Oma silmaga toonidele otsa vaadates ning käega pinnastruktuure katsudes tekib selgem ettekujutus, millist lahendust oma kodus näha soovid.



Võta julgelt meiega ühendust!

Krohwin OÜ
www.krohwin.ee
info@krohwin.ee
+372 5662 39902