Savi- ja lubikrohvid koosnevad vaid loodusest

Materjalid koosnevad osakestest, nagu kogu maailm meie ümber. Naturaalsed materjalid on päriselt puhtad, neisse pole lisatud kunstlikke keemilisi ühendeid. Looduslikud krohvid sisaldavad liiva, looduslikke liimaineid (nt tselluloos), savi ja lupja ning looduslikku kiudu (hundinuiavill, linaluu, kanepikiud), tagades ruumis puhta õhu ja hea sisekliima. Kunstlikud krohvid, lakid, akrüülid, liimid, värvid emiteerivad ruumiõhku erinevaid liim- ja värvaineid ning mõjutavad inimese tervist pika aja jooksul. Nende mõju ei ilmne kohe. Mõju on pikaajaline, kulmineeruv ja pöördumatu. Pole saladus, et kunstlikud materjalid on tervistkahjustava toimega.

Mida igapäevaselt sisse hingame ning millega end ümbritseme, seda ei pruugi me tähelegi panna, ent materjalide mõju tervisele ei tasu alahinnata. Naturaalsete krohvidega viimistledes luuakse loodusele võimalikult sarnane keskkond. Looduses olla meeldib ju kõigile.

Looduslike krohvide (savi- ja lubikrohvid) plussid

1. Looduslike krohvidega viimistletud ruumid ei vaja pärast remonti õhutamist, sest neist ei eraldu lenduvaid orgaanilisi ühendeid (VOC). Vastupidi - looduslikud krohvid neutraliseerivad ruumis lenduvaid baktereid ja seeneeoseid, parandades ruumi õhukvaliteeti ning sobides seetõttu ka allergikutele ja astmaatikutele. Remondijärgselt võivad sünteetiliste värvide aurud jääda ruumi ringlema veel mitmeks kuuks. Värvi- ja liimiaurude pikaajaline toime inimese tervisele on mõistagi negatiivne.

Puhta koostise tõttu sobib looduslike krohvidega töötamine kõikidele inimestele. Looduslike krohvidega viimistlemine pole tervist kahjustav töö :)

2. Looduslikud krohvid ei tekita staatilist elektrit. Staatilise elektrivälja puudumise tõttu ei kogu nad enda külge ka lendavaid tolmuosakesi. Teab ju igaüks, kui kiiresti mattub arvutiekraan või mõni muu tehnikaseade tolmu alla. Need tehnilised koduabilised kiirgavad staatilist elektrit, tekitades hõõrdumisel särtsu nagu ka teised kunstlikud materjalid.

3. Loodulikud krohvid summutavad heli. Krohvipind on matt ja tekstuurne. Krohviosakeste vahel heli neeldub, mitte ei peegeldu tagasi. Nii vähendavad krohvitud seinad ja laed ruumis kajaefekti, parandades ruumiakustikat. Ruumiakustika teema on oluline eeskätt ruumides, kus on kõrged laed või kulgeb ruum läbi kahe korruse. Aatriumi suuruses elutoas või nõupidamisteruumis on looduslike krohvide positiivne mõju kohe märgata.

4. Looduslikud krohvid hoiavad sisekliimat optimaalsel niiskusrežiimil ja teevad seda lisaenergiat tarbimata. Savi on üks vähestest materjalidest, mis suudab endasse siduda rohkem vett kui ta enda kaal. Kõrge veesidumisvõime tõttu annab savikrohv kuiva õhu korral niiskust endast välja ja vastupidi. Olgu siinjuures mainitud, et looduslikel krohvidel on seda suurem mõju ruumi sisekliimale, mida paksem krohvikiht seina ja lakke paigaldatud on. Näiteks reguleerib 0,5 cm paksune krohvikiht õhuniiskust kindlasti kehvemini kui 2,5 cm paksune krohvikiht. Savivärvi või lubivärviga ruumi ülevõõpamine ruumi sisekliimat oluliselt ei muuda, küllaga annab looduslike värvidega ruumi värskendamine esteetilise tulemuse.

5. Kodudes, kus probleemiks liiga niiske ruumiõhk (nt paneelmajade nurgapealsed korterid) või kus puudub toimiv ventilatsioonisüsteem, on savikrohvitud pindadel oluline roll liigniiskuse vähendamisel (endasse imamisel) ja seeläbi hallituse tekke vältimisel. Seega aitavad krohvitud pinnad ennetada tõsiste pinnakahjustuste teket ja seeläbi ka tervisemuresid.

6. Looduslikud krohvid ei pane maja nö kilekotti. Savi- ja lubikrohvitud pinnad lasevad veeaurul ja õhul liikuda nii ruumi sisse kui ruumist välja. Seeläbi väheneb veeauru kondenseerumise probleem tarindites ning seisvast õhust tingitud kopitamise mure.

7. Savi- ja lubikrohvid on tulekindlad, kaitstes hoone konstruktsioone. Savikrohv klassifitseerub klassi A1 vastavalt DIN 18947: 2013 nõuetele. Ahjude, soojamüüride ja kaminate kuumenedes ei erita looduslikud krohvid liim- ega värvaineid ja on tervisele täiesti ohutud. Lisaks salvestavad looduslikud krohvid soojust, aidates kaasa küttekollete sooja salvestamisele. Savi- ja lubikrohvid ei takista sooja edasikandumist ahjupinnalt tuppa.

8.  Naturaalsete krohvide puhul saad lõputult tekstuuride ja värvidega mängida. Sarnaselt savi- ja lubivärvidele on võimlik ka savi- ja lubikrohve toonida muldpigmentidega. Krohvi toonimise võimalust kasutatakse enamasti juhul, kui viimistluskihiks jääbki krohvitud pind, värvikihte ei lisandu. 

9. Savi -ja lubikrohvitud pindasid on lihtne parandada, värskendada ja hooldada. Kõiki krohvitud pindasid on võimalik korduvalt üle krohvida ja värvida. Krohvitud pindade hoolduseks parim lahendus on kuivpuhastus (plekid ja mustus eemaldatakse kustutuskummiga).

10. Pärast kasutusea lõppu ei kujuta looduslikud krohvid ohtu keskkonnale. Savi- ja lubikrohvide ökoloogiline jalajälg on väga madal, seejuures on savikrohv 100 % taaskasutatav.

Looduslike krohvidega viimistlemise ohud

1. Pudisev pind - seda sõnapaari kuuleme liigagi tihti, kui loodusliku viimistluse teemal vestlemiseks läheb. See müüt aga ei pea igas olukorras paika. Nimelt sõltub krohvitud pinna lõpptulemuse pudisemine/mittepudisemine kõigepealt viimistlustehnikast ning seejärel viimistletud pinna lõpptöötlusest. Viimistlustehnikatest on klientide lemmik tekstuuriks kujunenud "pilvine tekstuur", mille puhul on krohviterad tugevalt krohvipinna sisse surutud. Selline tehnika vähendab krohvitud pinna pudisemist ja karedust olulisel määral. Krohvitud pinnad krunditakse pärast viimistlemist lõpptöötlusena tselluloos- või kaseiinkrundiga. Krunt on looduslik liimaine, mis võtab kinni peentolmu ning krohviterakesed. Niisiis, pudisev pind on loodusliku viimistluse üks võimalikest tulemustest, kui jääb vajaka teadmistest või oskustest.

2. Loodusviimistlus on kallim kui tavaviimistlus. Oleneb, millise nurga alt hinda vaadelda. Tihti eemaldatakse remondihoos seintelt ja lagedest  kogu vana krohv ning hiljem nenditakse, et uue krohvi paigaldamine on kallis. Kel plaan seinad ja laed looduslike krohvide või pahtlitega katta, ärge eemaldage vanu krohvikihte! Vaid harva tuleb ette, et vana krohv on nõnda kehvas seisus, et see ka uuele krohvile aluskihiks ei sobi. Kui vana krohv jääb alles, paigaldatakse sellele peale paar õhukest kihti uut krohvi. Krohvikihid armeeritakse krohvivõrguga, et vältida pragude teket. Selline õhukestes kihtides krohvimine on palju taskukohasem kui näiteks palkseinale uue täismahus (see tähendab 2-3 cm krohvi) krohvi pealekandmine. Lisaks, kui üks kord on investeering krohvikihtide paigaldusse tehtud, siis edaspidi pääseb vaid viimistluskihi värskendamisest. Vähemtähtis pole ka see, et looduslike krohvidega viimistletud hooned püsivad ise kauem terved, sest looduslikud krohvid imavad liigniiskuse endasse ja nii püsib konstruktsioonides kasutusel olev puitmaterjal kuivana. Ning viimasena tuleb märkida, et näiteks palkmaja tulekahju korral hoiavad looduslikud krohvid leegi puidust eemal, seeläbi võivad looduslikud krohvid päästa maja sattumise tuleroaks. Krohvitud pinnad ei sütti ega emiteeri mürgiseid aure, mis võib elanike põlevast majast väljapääsemisel ülioluline olla. Kui kipsseinte puhul hävitavad tuli ja kustutusveed tihti kogu hoone sisemuse, siis krohvitud seintest ja lagedest kuivab vesi välja ja tahmane pind on võimalik taas üle krohvida. Niisiis on hinna mõiste vägagi suhteline.

3. Lubikrohviga krohvitud pindade paranduskohad jäävad siiski märgata. Pinnad, kus on tehtud kohtparandusi, tuleb mõnikord ühe nurga asemel üle krohvida või värvida terve sein või lagi. Savikrohvide ja -värvidega on lihtsam toimetada, paranduskohad märgatavalt näha ei jää, kui parandus osavalt teostada. Enne paranduse tegemist tuleks pind veega niisutada, nii sulanduvad algne ja parandatud krohvipind paremini omavahel kokku. Vahel on ette tulnud, et erinevate krohvi ja värvi partiide toonid erinevad üksteisest pisut, mis tingib taas paranduskoha eristumise taustast. Õnneks on lubi- ja savikrohvitud pinnad korduvalt üleviimistletavad. Iga järgnev värvi- või krohvikiht muudab pinna veelgi vastupidavamaks.

4. Looduslik viimistlus näitab välja hoone konstruktsioonilised vead.  Looduslik krohv eeldab väga korralikult teostatud ettevalmistustöid, et vältida lõppviimistluskihis näiteks teipide asukohtade, ühenduskohtade või plaatide vahekohtade väljajoonistumist. Erinevate aluspindade ülemineku puhul (nt palgilt fermacellile üleminek) tuleb arvestada paksemate aluskrohvi kihtidega. Ainult nii jääb krohvi viimistluskiht ilus ja ühtlane. Kokkuvõttes - planeeri krohvitöid korralikult ette ja küsi spetsialistidelt vajadusel nõu.

5. Krohvitööde teostamisele paneb piirangu temperatuur. Välitöid talvel ei tehta, sest lubi- ja savikrohv ei tohi läbi külmuda. Sisetöödeks on ruumis vajalik vähemalt + 15 kraadi sooja, et krohvitud pinnad kiiremini kuivaksid.

6. Krohvitud pinnad kuivavad aeglaselt, muutes remonditööde teostuse ajamahukaks. Kui võtta ette mitmes kihis krohvimine, peaks iga kiht enne järgmise paigaldamist olema kuiv. Kuivamise kiirendamiseks ja ruumis liigse niiskuse tekke vältimiseks kasuta krohvimisperioodil ruumis niiskusimurit.

Pärast krohvimistöid tasub meeles pidada, et lubikrohvitud pinnad kivistuvad tükk aega, keskmiselt üks kuu. Äsja krohvitud pinnad on õrnad ega kannata puutumist. Kivistunud lubikrohvi pind pole tugev ainult pealt, vaid ka krohvikihi seest.

Kui soovid täpsemalt teada, millises ruumis mis krohvi kasutada, loe artiklit "Kuidas valida siseruumidesse õige krohv?".



Küsimuste korral võta julgelt meiega ühendust!

Krohwin OÜ
www.krohwin.ee
info@krohwin.ee
+372 5662 39902