Krohwin - kaasaegne viimistlus

Vannitoad, duširuumid, saunad - milliseid viimistlusmaterjale eelistada?

22. august 2023 —

krohwin

Vannitoad, dušinurgad ja saunad on ruumid, mille märksõnadeks võiks olla PESE, NAUDI, MÕNULE. Mida toetavam on interjöör, seda paremini end selles tunneme. Looduslike krohvidega saavutatav vuugivaba lahendus on iga perenaise unistus. Teeme ülevaate niisketesse ruumidesse sobivatest looduslikest materjalidest ning toome välja pesuruumide viimistlemise meelespea.

Lase vannitoas fantaasia valla

Kui üldiselt eelistatakse koduviimistluses rahulikke toone, et tekiks mõnus ja õdus atmosfäär, siis vannitoad annavad võimaluse värvide ja materjalidega hullata. Vannitubades ei viibita püsivalt, sealne interjöör ei pea tingimata rahule ja tasakaalule orienteeritud olema. Võib lubada intensiivseid toone. Saab mängida mustrite ja materjalidega. Keraamilised plaadid kui kõige tavalisemad niiskete ruumide materjalid võib samuti kõrvale heita ning otsida alternatiive vuugivaba lahendusena.

Siin tulevadki mängu naturaalsed krohvid ja pahtlid, millega kaeti juba Vana-Rooma aegadel ühissaunade, termide pindasid. Termide viimistlus pidi olema vetthülgav ja sile, et pidada vastu vee ja kuumuse mõjudele. Basseinide, saunade ja valamute katmiseks kasutusel olev tadelakt on pika ajaloo ja traditsiooniga materjal.

Dušinurk on viimistletud lubistucco, ülejäänud vannituba lubivärviga

Keraamilise plaadi ja valge lubistucco kombinatsioon

Avar magamistuba on ühenduses lubistuccoga viimistletud vannitoaga

Tadelakt võimaldab katta ka erikujulisi vanne ja valamuid

Vetthülgava pinna loovad nii tadelakt, stucco kui marmorino.

Jaga niiske ruum tsoonideks

Enne veel, kui asuda valima pesuruumi viimistlusmaterjali, tuleks jaotada ruum tsoonideks. Igas niiskes ruumis on alad, mis voolava veega kokku puutuvad (dušinurk, vanni- ja valamute tagused) ning alad, mis vee alla ei jää (tualettpoti- ja kappide tagused ning laed). Pinnad, mis veega kokku puutuvad, vajavad enne viimistlemist hüdroisolatsiooni ja tuleb katta vetthülgava materjaliga. Ülejäänud pinnad võib viimistleda nii nagu iga teise ruumi oma kodus, kui tagatud on nõuetekohane ventilatsioon.

Üldine reegel on: mida paksem on looduslik krohvikiht pesuruumi seinas või laes, seda paremini saab puhverdatud lühiajaline kõrge niiskustase. Puhverkiht, mis paigaldatakse hüdroisolatsiooni peale, imab liigse niiskuse endasse ja annab selle kuival ajal taas endast välja. Puhverkihi roll on ka aluspinna ühtlustamine, et tagada lõppviimistluse paigaldamisel ühtlased tingimused. Traditsioonilised lubi- ja savikrohvid on avatud pooridega krohvid, milles veeosakesed saavad liikuda nii seest väljapoole kui väljast sissepoole. Tsementkrohvid niiskuse liikumist ei võimalda, tegemist on n-ö kinniste pooridega krohvidega, mis puhverkihina ei toimi. Märjas tsoonis kasuta puhverkrohvina ainult lubikrohvi, kuivas tsoonis on lubatud nii savi- kui lubikrohv.

Tualettruumi seinad ja lagi on kaetud lubistuccoga

LVannitoa viimsitlus tellisseina ja lubikrohvitud osadega

Sinakasmust stucco efektsein avaras vannitoas

Märg tsoon

Märga tsooni kuuluvad kõik pinnad, mis puutuvad veega kokku, nagu dušinurk, valamu ja vanni tagune seinaosa, aurusauna istumisosa.

Dušinurgad, vannide ja valamute tagused ning aurusaunad eeldavad vetthülgavat ja niiskuskindlat viimistlust. Vetthülgav pind saavutatakse silekrohvidega, nagu tadelakt, marmorino või stucco, millega saab katta ka vanadele majadele omaseid ümaraid vorme ja kõveraid seinu. Tadelaktiga kaetakse muuhulgas vanne ja valamuid (kui sooviks on erikujulised vormid). Kuid mis peamine, nende materjalidega luuakse vuugivabad lahendused, mis on iga perenaise unistus.

Beež lubistucco pind dušinurgas ja valamu tagaseinas

Vannitagune sein on kombineeritud keraamilistest plaatidest ja lubistuccost

Mustjas tadelakt on efektne valik vannitoa viimistlemisel

Tadelakt ja stucco on looduslike muldpigmentidega toonitavad materjalid.

Tadelaktkrohv, mida kasutati Marokos anumatele veekindluse andmiseks, sarnaneb koostise poolest traditsioonilise lubikrohviga. Erinevus seisneb vaid selles, et tadelaktkrohvi valmistamiseks kasutatakse hüdraulilist lupja, mis vastupidiselt tavalisele lubjale kivistub ka vees olles ning sobib seega veekindlust vajavate pindade katmiseks.

Krohvipind jääb sile, ühtlaselt läikiv ja dekoratiivne.

Tadelaktiga saab katta nii ümaraid vorme kui seinu ja lagesid

Tadelaktiga saab katta nii vanne ja valamuid kui seinu ja lagesid.

Stucco ehk peeneteralise lubipahtli ajalugu viib meid Itaaliasse. Stuccoga on võimalik jäljendada erinevate kivimite (graniit, marmor) pinnamustrit, aga saavutada ka täiesti ühtlast ühetoonilist fooni.

Sõltuvalt tehnikast saab pinnale anda nii mati kui läikiva lõppviimistluse.

Tumehalli lubistuccoga kaetud dušinurk.

Marmorino on antiikajal kasutusele võetud viimistluspahtel, mis pidi andma tavakrohvidest esteetilisema ja luksuslikuma tulemuse. Seda ta kindlasti ka teeb. Marmorino sobib hästi luksuslikesse ja kõrgete kvaliteedinõuetega niisketesse ruumidesse. Võrreldes stuccoga koosneb marmorino pisut suurematest krohviteradest ning erinev on ka paigaldustehnika. Omal moel mustrilisi ja reljeefseid pindu on marmorinoga lihtne saavutada.

Pinna viimistlusvõimalused varieeruvad matist läikivani.

Lubimarmorinoga kaetud seinad ajastutruus vannitoas.

Nii tadelakti, stucco kui marmorino puhul annab pinnale vetthülgavuse oliiviõliseebi ning vahakihi lisamine. Seep moodustab lubjaga reageerides kõva kooriku, millele lisatud vahakiht parandab vetthülgavust veelgi. Kui looduslike viimistlusmaterjalidega katta väiksema kasutuskoormusega pinnad, nt seinad ja laed, püsib pesuruum kauem esteetilisena.

Oliiviõliseep kantakse värskelt viimistletud niiskele pinnale.

Iga hea asi vajab kestma jäämiseks aeg-ajalt hooldamist. Nii on ka niisketes ruumides asuvate läikepindadega. Stucco, tadelakti ja marmorino pind vajab vähemalt üks kord aastas uuesti ülevahatamist. Mida tervem ja tugevam on vahakiht materjali peal, seda paremini on kaitstud nii materjal ise kui ka seinapind. Pinna vahatamine pole kuigi keerukas protsess. Puhasta pinnad eelnevad niiske pehme lapiga ja lase pinnal kuivada. Seejärel kanna pehme lapi peale vahakiht ning hõõru see pinna pooridesse. Hiljem poleeri pind vildiga.

Kuiv tsoon

Kuiva tsooni jäävad pinnad, mis veega otseselt kokku ei puutu, nagu näiteks laed, vannist ja valamust kõrgemal asuvad seinaosad, kappide tagused ja WC-poti tagune osa. Pesuruumi kuivade tsoonide pinnaviimistlus ei pea erinema muude kodus olevate pindade viimistlusest. Tihti eelistatakse vannitubades lubja baasil materjale, sest lubja pinnatugevus märgudes ei muutu. Lubjal on ka kõrge pH, mis aitab ära hoida hallitusseente teket.

Kuivas tsoonis võib lisaks lubimaterjalidele kasutada ka savikrohve, -pahtleid ja -värve. Savi vastupidavus kuivas tsoonis sõltub krohvikihi paksusest ja veega kokkupuutest. Kui paigaldada vähemalt 2 cm paksune krohvikiht, mis veega kokku ei puutu, toimib savikrohv pesuruumis õhuniiskuse reguleerijana, parandades ajutiselt kõrge õhuniiskusega ruumi sisekliimat. Savikrohvi eelis lubja ees on kiire ja tõhus niiskuse endasse imamise võime.

Dušinurk on kaetud lubistuccoga, vannitagusel osal on vana tellissein kombineeritud lubikrohvitud pinnaga.

Loomulikult võib kuivades tsoonides lisaks eeltoodud materjalidele kasutada ka tadelakti, stuccot või marmorinot ehk lahendada kogu niiske ruum ühtlase pinnaviimistlusega. Lisaks kasutatakse looduslikke viimistlusmaterjale tihti kombinatsioonis keraamiliste plaatidega.

Lubikrohvitud seinad kombinatsioonis keraamiliste plaatidega.

Pesuruumide viimistlemisel pea meeles

1. Looduslike materjalidega viimistletult peavad ajahambale paremini vastu vähem koormust saavad pinnad, nagu seinad ja laed. Põranda kui kõige suuremat niiskuskoormust taluva pinna viimistlemiseks tuleks kasutada tänapäevaseid tavalahendusi (keraamiline plaat, betoon, mikrotsement vms).

2. Puitmaja konstruktsioonid liiguvad vastavalt aastaajale ja niiskustasemele. Mida paksem on niiskes ruumis krohvikiht, seda paremini saab ära hoida pragude teket. Suuremas plaanis välditakse nii ka niiskuse jõudmist konstruktsioonideni.

3. Olenemata sellest, kas niiske ruum kavandatakse kiviseinte, palkseinte või ehitusplaatidega ettevalmistatud ruumi, tuleb krohvimist alustada puhverkihi loomisest, kuhu ajutisel liigniiskusel oleks võimalik ära imbuda.

4. Sise- ja välisnurkades, niššides ja materjalide üleminekukohtades tuleks krohvi sees kasutada armeeringut.

5. Voolava vee alla jäävad pinnad vajavad enne viimistlemist hüdroisolatsiooni ning lõppviimistlusena vetthülgavat pinda. Siin tuleks eelistada lubja baasil materjale, nagu tadelakt, stucco või marmorino. Märga tsooni savimaterjalid ei sobi.

6. Pindu, mis veega kokku ei puutu, võib nii krohvida, pahteldada kui värvida savi ja lubja baasil viimistlusmaterjalidega. Mida tekstuursem on pind, seda kiiremini imbub sinna liigne niiskus. Mida kiiremini liigniiskus kaob, seda vähem on seentel ja bakteritel vohamiseks sobilikku keskkonda.

7. Looduslikud läikekrohvid ja -pahtlid vajavad märjas tsoonis üks kord aastas hooldust ja need tuleb katta uue vahakihiga.